Русский язык 

Детский сад КРАСНАЯ ШАПОЧКА 
 Lasteaed PUNAMÜTSIKE

Eesti keele kui teise keele õpetamise kolmas mudel on lisatud Kohtla-Järve Lasteaia Punamütsike õppekavasse alates 01.09.2019.a.

  1. Eesti keele õpe lasteaedade riikliku alushariduse pilootprojekti «Professionaalne eestikeelne rühmaõpetaja vene õppekeelega rühmas» alusel

  • Lasteaed liitus alates 01.09.2018 aastal eesti keele õpe pilootprojektiga «Professionaalne eestikeelne rühmaõpetaja vene õppekeelega rühmas» Haridus- ja Teadusministeeriumi konkursi alusel.

  • Eesti keele õpetamine pilootprojekti «Professionaalne eestikeelne rühmaõpetaja vene õppekeelega rühmas» alusel on kolmas mudel eesti keele kui teise keele õpetamisel lisaks eesti keele õpetamisele eraldi tegevustena ja keelekümblusprogrammile.

  • Eesti keele õppetegevusi korraldab professionaalne eestikeelne õpetaja vene õppekeelega rühmas. Eestikeelne õpetaja töötab rühmas üheaegselt venekeelse rühmaõpetajaga.

  • Mitte-eesti kodukeelega lastele eesti keele õpe rakendatakse lasteaiarühmades.

Peamine eesmärk

Äratada lapses huvi eesti keele ja kultuuri vastu, motiveerida eesti keele õppimist ning tagada mitte-eesti kodukeelega lapsele eesti keele omandamist kooliminekuks.

Peamised põhimõtted:

  1. lapse arengu toetamine läbi keeleõppe;

  2. lapsest lähtuv õppe- ja kasvatustegevus;

  3. suhtlemine ainult eesti keeles;

  4. mänguviisiline õppetegevus;

  5. süsteemsus;

  6. järjepidevus;

  7. lõimitud tegevus;

  8. meeskonnatöö venekeelsete õpetajatega;

  9. kvaliteetne õppe- ja kasvukeskkond;

  10. partnerlus lapsevanematega.

Õppe- ja kasvatustegevuse kavandamine ning korraldamine

Kavandamine. Pilootprojekti "Professionaalne eestikeelne rühmaõpetaja vene õppekeelega rühmas" eestikeelsed rühmaõpetajad kavandavad õppe- ja kasvatustegevused koostöös venekeelsete rühmaõpetajatega. Õppeaasta alguseks koostatakse eestikeelsete tegevuste õppeaasta tegevuskava lähtudes rühma ühisest temaatilisest tegevuskavast. Tegevuskavas on püstitatud õppeaasta eesmärgid ja eeldatavad tulemused eesti keele omandamises. Kavandamise perioodiks on üks kuu, kusjuures ühte teemat käsitletakse kahe nädala jooksul.

Eestikeelseid tegevusi kavandatakse lihtsamas/lühemas vormis vastavalt laste potentsiaalile.

Korraldamine. Pilootprojekti "Professionaalne eestikeelne rühmaõpetaja vene õppekeelega rühmas" mudelit rakendatavas rühmas esimeses vahetuses töötavad üheaegselt kaks õpetajat: üks õpetaja suhtleb ja viib läbi õppe-ja kasvatustegevusi vene keeles, teine eesti keeles. Hommikuvõimlemine võib toimuda nii eesti kui vene keeles. Eestikeelne rühma õpetaja juhendab ja viib läbi rutiinseid tegevusi ja õppetööd eesti keeles paralleelselt venekeelse õpetajaga, jagades lapsed väiksemateks alarühmadeks. Jalutuskäigu ajal eestikeelne õpetaja viib läbi õueõpet, õpetab ümbritseva looduse ja inimtegevusega (nt transport, liiklus) seonduvat sõnavara. Eestikeelse õpetaja poolt korraldatavad vaatlused, mängud ning suhtlemine käib ainult eesti keeles, kasutades lapsele arusaadavaid võtteid (miimika, žestid, kehakeel, joonistamine, liikumine jne).

Õppe- ja kasvatustegevuse tulemusel 6–7 aastane laps:

  1. hindab ja austab eesti kultuuri ja eesti keelt kui oma Kodumaa keelt;

  2. meeldib rääkida eesti keeles ja tahab rohkem õppida;

  3. mõistab eesti keelse lihtsamaid vestluse teemasid; mõistab antud juhendeid ja täidab neid;

  4. reageerib adekvaatselt eesti keeles antud korraldustele;

  5. kuulab ja mõistab kõnet, mis on vahetult seotud õpitud suhtlussituatsiooniga;

  6. mõistab etteloetud ja jutustatud eakohase eestikeelse teksti põhisisu;

  7. tunneb ära õpitud/omandatud sõnad ja väljendid ning mõistab neid, kasutab oma kõnes;

  8. kasutab elementaarseid viisakusväljendeid erinevate situatsioonides;

  9. oskab alustada ja lõpetada tavalist vestlust; vastab küsimustele, esitab küsimusi;

  10. teab peast eestikeelsed luuletusi ja laule;

  11. tunneb eesti keele tähti; oskab kirjutada tähti ja lühikesi sõnu;

  12. oskab kirjutada oma nime trükitähtedega; loeb lühikesi sõnu;

  13. tunneb ja nimetab Eesti rahvussümboleid;

  14. nimetab eesti rahvustoitu ja on proovinud neid (piparkook, mulgikapsad, verivorstid);

  15. meelsasti osaleb mängulistes traditsioonides ja pidudel;

  16. selgelt tunneb riigi nimetust ja pealinna; tunneb ja oskab nimetada Eesti linnasid, näitab kaardilt ja gloobuselt; oskab nimetada mõnda Eesti kohanimetust; oskab nimetada Eesti tuntumaid inimesi.

 

 

 
18.02.2020 10:14
Eesti Hariduse ja Teaduse Andmesidevörk